Kas tahad mängida pärisrahale?

Jah Ei, aitäh
Mängi täisekraanil Mängi

Loterii ehk loto on hasartmängu vorm, kus võitjad selgitatakse juhuslike numbrite loosimisega või näiteks eelnevalt koostatud võitvate või kaotavate piletite loosimisega. Leidub riike, kus loteriid on keelatud, riike, kus loteriisid võivad korraldada vaid riiklikud ettevõtted ja ka riike, kus loteriide korraldamine on täiesti vaba. Eestis on arvloteriide korraldamise „jäme ots“ kindlalt Eesti Loto käes. Erinevaid muus vormis loteriisid korraldavad ka väiksemad tegijad (muuhulgas tihti näiteks ka erinevad kaubandusketid või muud ettevõtted).

Maailma kontekstis on loteriide riiklik reguleeritus väga erinev. Mõnedes riikides on loteriid täiesti keelatud, aga osades riikides on loteriide korraldamine lubatud vaid riikliku kontrolli all olevatele ettevõtetele. See, et valitsus vähemalt mingil määral loteriide korraldamist reguleerib, on üsna tavaline. Üks levinumaid regulatsioone on seotud loteriipiletite müügi vanuselise piiramisega. Ka Eestis on see piirang kehtestatud, aga võrreldes kasiino või spordiennustusega on vanusepiir madalam – lotopileteid on võimalik osta alates 16. eluaastast.

Kuigi loteriid olid tavaliseks meelelahutuseks juba 19. sajandi Ameerika Ühendriikides ja mõnes teiseski riigis, olid veel 20. sajandi alguses enamik hasartmänge, sealhulgas nii arvloteriid kui ka teised loteriitüübid, USA-s ja suuremas osas Euroopast ning muust maailmast ebaseaduslikud. Sama seis säilis veel isegi päris kaua pärast Teist maailmasõda. 1960ndatel hakkasid kasiinod ja loteriid uuesti kogu maailmas arvukamalt tekkima. Peamine põhjus selleks oli valitsuste soov suurendada riigitulusid ilma et oleks vaja tõsta makse.

Loteriisid korraldatakse erinevates vormides. Mõnel juhul on auhindadeks kindlaksmääratud summa sularaha või mingisugune esemeline auhind. Niisugune loteriivorm on korraldaja jaoks riskantsem, sest kaasneb oht, et juhul kui peaauhind loositakse välja enne piisava arvu piletite müümist, võib korraldaja jääda miinusesse.

Selle riski maandamiseks on enamike tänaste loteriide puhul kasutusel „50 –50” skeem, kus korraldajad lubavad, et auhindadena makstakse välja 50% piletitulust.

Esimesed ajaloolised jäljed loteriist on Hiina Hani dünastia aegadel (205–187 eKr) väljastatud keno-piletid. Arvatakse, et nende loteriide abil rahastati valitsuse suuremahuliste projektide (nt Suure Hiina Müüri) ehitust.
Esimesed teadaolevad Euroopa loteriid toimusid Rooma impeeriumi ajal, peamiselt pidulike õhtusöökide meelelahutusliku osana. Igale külalisele anti üks pilet ja auhindadeks loositi sageli üsna kõrgeklassilisi „meeneid“, näiteks hõbedast või kullast lauanõude komplekte. Nende esimeste loteriide rõõmsaim aspekt oli see, et iga pileti omanik võitis midagi. See aga oli üsna erinev tänastest loteriidest.

Kui nende algsete loteriide puhul oli pigem algatajaks mõni rikas kuningakoja esindaja, kes oma rikkust ringi jagas, siis esimene loterii, mille puhul pileteit tõesti osta sai, pärineb Rooma keisri Augustuse ajast. Võitjatele jagati rahalisi auhindu, aga kasum läks Rooma linna taastusremondiks.

Loto ajalugu Eestis

Loto ajaloo alguseks Eestis võib pidada 1971. aasta veebruari, kui toonases Nõukogude Eestis loodi NSVL Riikliku Spordikomitee ja Spordiloteriide Peavalitsuse Eesti Piirkonnavalitsus. Sama aasta aprillis toimus Eesti esimene Spordiloto 6/49 loosimine. Kuus aastat hiljem, 1977. aastal jõudis Eestisse Nõukogude aja kahtlemata populaarseim lototeenus, kiirloterii Sprint.

Eesti Loto loodi 1991. aasta 1. oktoobril. 1992. aastal pandi müüki Eesti esimene kraabitav kiirloterii Lotomari Loos (millest tänaseks ilmselt enamik eestlasi midagi ei mäleta). Algselt müüdi seda loteriid Soome markade eest. 1994. aastal toimus järgmine suur hüpe Eesti lototööstuses. Siis võeti kasutusele online lototerminalid, mille kaudu hakati väljastama kiiresti väga populaarseks saanud arvloterii VICTOR 48 pileteid. See mäng ei erinenud oma olemuselt palju tänasest Viking Lotost, aga võidusummad olid muidugi mitu korda väiksemad.

Aasta hiljem käivitus juba Keno Loto ja 1996. aastast kuni tänaseni populaarse telešõu saatel läbiviidav Bingo Loto. Need mängud on mõlemad tänaseni väga populaarsed. 2000. aastal lisandus Eesti lotomängijate valikusse ka Viking Lotto.

Järgmine suur arenguhüpe oli Eesti Loto ajaloos 2002. aastal, kui lotopileteid sai ostma hakata interneti kaudu ja ka mobiiltelefoni teel. See muutis mängimise väga lihtsaks ja mugavaks.

Seejärel aga enam tükk aega Eesti loteriide osas midagi väga suurt ei toimunud. Järgmine olulisem sündmus jääb alles 2012. aastasse, kui Eestis hakati müüma Eurojackpotti.

Selle pika lotoajaloo jooksul on Eestisse jõudnud ka mõned väga prisked võidud. 2 ajaloo suurimat võitu jäävad 2016. aastasse, kui Viking Lottos võideti täpselt miljon eurot ja Eurojackpotis veidi enam.

Parimad Eesti kasiinod

BaoCasino
Karhukasino.com
Slots.io
Kirsikka.com
Pikakasino.com
Chanz
PAF

online-kasiinode-boonuspakkumised Online kasino – Kasiino.com Online-kasiinode ja boonuspakkumiste ülevaated

kasiino-boonused