Mis on bingo?
Mis on bingo?

Bingo on juba 16. sajandil leiutatud õnnemäng, mida mängitakse nummerdatud kaartidel ehk piletitel. Juhuslikkuse alusel tõmmatakse üksikuid numbreid ning nende väärtused hüütakse kõigile mängijatele välja. Väljahüütud numbrid peavad ühilduma nendega, mis on märgitud Sinu piletil. Põhiliseks eesmärgiks on saada nii palju ühtivaid numbreid kui võimalik nii kiiresti kui võimalik. Olenevalt mängust võib olla ette antud erinevaid kujundeid või ühtivate numbrite arve, mida võitmiseks koguma peab.

Bingo ajalugu

16.sajand – Itaalia

Bingo ulatub ajaloos lausa nii kaugele kui 16. sajandi Itaaliasse, kus loteriide korraldaja Lo Giuoco del Lotto D’Italia hakkas korraldama pühapäevaseid bingoüritusi. 16nda sajandi bingo toimis täpselt sama põhimõtte järgi nagu tänapäevanee bingogi – loositavaid numbreid tõmmati aga välja trummist. Mäng sai kiiresti populaarseks ning jõudis väga kiiresti Prantsusmaale, kus seda 17ndast sajandist hakati kutsuma Le Lotto’ks.

18.sajand – Prantsusmaa

1778. aastal tehti Le Lotto’st aristokraatide mäng, võttes aluseks Itaalia varasema bingoversiooni. Mängukaardil oli kolm horisontaalset ning üheksa vertikaalset rida. Mängu kestel tõmmati loositavaid numbreid puust müntidel samamoodi välja trummist. Võitjaks kuulutati mängija, kes sai esimesena täis ühe terve horisontaalse rea. Mäng võttis hoogu ning 19ndaks sajandiks oli välja kujunenud bingo vorm, mis küttis kirgi Saksamaal.

19. sajand – Saksamaa

Sakslased võtsid 1880. aastal bingo prantslastelt üle kui õppevahendi. Seda kasutati laste matemaatika ja lugemisoskuse arendamisel. Kaartidel olid kas numbrite või tähtede rägastik ning loterii korraldaja tõmbas ükshaaval välja tähti või numbreid. See, kes sai esimesena kokku teatud sõna või summa ning selle välja hüüdis, kuulutati võitjaks. Nii Saksamaal õppevahendina kui Prantsusmaal aristokraatide seas kasutatavad bingo variandid said aina rohkem ja rohkem populaarseks igal pool Euroopas.

20. sajand – Ameerika Ühendriigid

1920. aastal külalstas Ameerika teatrinäitleja, koomik ja tantsija Hugh J.Ward mitmel korral Euroopas ning avastas Bingo. Ta pani hoolikalt kirja mängu põhistruktuuri ning hakkas selle alusel koostama oma versiooni USA karnevalide tarbeks. Seda versiooni hakati algselt nimetama beano’ks (ingl.k bean – uba), sest markeritena kasutati kuivatatud ube. Mäng levis sama kiiresti kui Euroopas ning üsna kiiresti sai ka beanost bingo, mis juhtus ilmselt lihtsa keelevääratuse tulemusena. Samal ajal noppis mängu üles ka mänguasjamüüja Edwin S. Lowe ning bingost sai kiiresti massitoodang.

seccond-alt

Bingo mängutüübid

Olgugi, et bingo on väga lihtsate reeglitega mäng, leidub siiski mitmeid erinevaid populaarsemaid ja vähem populaarsemaid versioone. Mõni versioon on tekkinud päris algsest bingost, mõni on bingo arengu käigus tänase versioonini mõne vahestaadiumina lihtsalt püsima jäänud ning mõni on teatud eesmärkidel spetsiaalselt sellisena välja mõeldud. Toome välja neli kõige populaarsemat bingo varianti, mida tänapäeva online kasiinodes kasutatakse.

90 palli bingo

Piletil on 9×3 ruudustik, igas 9 ruuduga reas on 4 tühja ruutu ja 5 numbriga ruutu. Seega on kokku piletil 15 numbrit. Üks 15-numbriga pilet moodustab osa kuuest piletist, kuhu on juhuslikkuse alusel paigutatud kõik 90 numbrit. Traditsiooniliselt ostetakse kõik 6 piletit, et garanteerida igal numbrite väljahüüdmisel kokkulangevus. Osta võid aga ka 1 pileti korraga.

30 palli mingi bingo

30 palliga bingo on üks kõige uuematest bingomängudest. Selle puhul on tegemist põhimõtteliselt bingo kiirversiooniga, kus on ainult üks võimalik võidukombinatsioon – täismaja. Ühtegi muud vooru (nagu nurgad, diagonaalid vms ei loosita). Kaart on 3×3 ruudustikuga ning sisaldab 9 numbrit. 30-palli bingo võitja on mängija, kes saab kõik 9 numbrit oma kaardil täis kõige kiiremini.

75 palli bingo

Eestis (ja ka Ameerika Ühendriikides) kõige mängitum bingo versioon. Piletil on 25 ruutu: 5 rida 5 veergu ning iga BINGO tähe alla paigutatakse juhuslikult valitud numbrid igale numbrile “kuuluvast” vahemikust, kokku 75 numbri seast. Need vahemikud on: B (1-15), I (16-30), N (31-45), G (46-60), O (61-75). Mõne bingo pakkuja puhul on ruudustiku kõige keskmine ruut tühjaks jäetud (N veeru kolmas ruut) ning seda võib kasutada vajalike kujundite kokkusaamiseks (kui ülejäänud vajaminevad numbrid on juba koos). Erinevaid kujundeid, mida neist 25st ruudust kokku panna saab, on väga palju. Seega pane hästi tähele, millist või milliseid kujundeid on Sinu valitud mängus nõutud, et võita.

80 palli bingo

Väga sarnane 75-palli bingole, kuid seda mängitakse 4×4 ruuduslikul ja 16 numbriga ilma tühjade ruutudeta. Numbrite paiknemise loogika põhineb ka numbrite grupeerimisel või erinevatel värvidel (näiteks punase alla kuuluvad numbrid vahemikus 1-20).